Küsige kolmelt inimeselt, mitu europaletti mahub standardsesse poolhaagisesse, ja saate vastuseks 33, 34 ja „oleneb“. Kõigil kolmel on õigus ning põhjus väärib teie kümmet minutit — sest sama arvutus otsustab, kas teie pakendilahendus võtab vaikselt igalt veoarvelt mõne protsendi.
Poolhaagis
Standardse Euroopa 13,6 m kardinkülgedega poolhaagise sisemine laadimispikkus on umbes 13 620 mm ja sisemine laius umbes 2 480 mm. See laius ei ole juhuslik. ELi reeglid piiravad sõiduki laiust 2 550 mm-ga ja haagise konstruktsioon — postid, kardin, külgtala — võtab kummaltki küljelt umbes 35 mm.
Pange nüüd sinna europalett. EPAL-alus on 1 200 × 800 mm. Mõlemas asendis annab see haagise laiuses täpselt 2 400 mm:
- Kolm alust kõrvuti nii, et 800 mm külg on risti: 3 × 800 = 2 400 mm.
- Kaks alust nii, et 1 200 mm külg on risti: 2 × 1 200 = 2 400 mm.
Kummalgi juhul jääb üle kaheksakümmend millimeetrit. Ja siin tuleb see osa, mis inimesi üllatab: mõlemad skeemid mahutavad haagise iga meetri kohta täpselt sama arvu aluseid. Kolm alust iga 1 200 mm järel teeb 2,5 alust meetri kohta. Kaks alust iga 800 mm järel teeb samuti 2,5 alust meetri kohta. Asend ei muuda tihedust üldse — see muudab ainult ülejääki.
Kust tulevad 33 ja 34
Laadige kõik tavapärasel viisil, kolm kõrvuti ja 1 200 mm ridadena, ning saate üksteist rida: 11 × 1 200 = 13 200 mm, 11 × 3 = 33 alust, tagaossa jääb 420 mm. Need 420 mm on kasutud, sest europaleti väikseim mõõde on 800 mm. Kolmekümne neljandat alust sellesse vahesse kuidagi ei suru.
Selleks et saada 34, tuleb muuta skeemi, mitte haagist. Keerake kõik põiki — kaks kõrvuti ja 800 mm ridadena — ning saate seitseteist rida: 17 × 800 = 13 600 mm, 17 × 2 = 34 alust, üle jääb 20 mm. Või kombineerige: kümme pikirida (30 alust, 12 000 mm) pluss kaks põikirida (4 alust, 1 600 mm) annab samuti 13 600 mm ja samuti 34.
Nii et geomeetriliselt 34 mahub. Kas see mahub praktikas, on iseasi, sest 20 mm varu kogu koorma peale teeb umbes 1,2 mm rea kohta. Iga veidi ülemõõduline alus, iga punnitav venikile, iga üleulatuv koorem, iga vajadus kinnituslatid vahele saada — ja kolmekümne neljas koht kaob. Just seepärast avaldavad haagisetootjad arvu 34, ekspedeerijad aga planeerivad 33 järgi. Kumbki ei eksi; nad vastavad lihtsalt eri küsimustele.
Tööstusalused: 26, ja vaidlust ei ole
1 200 × 1 000 mm tööstusalusega on lihtsam. Kaks kõrvuti nii, et 1 200 mm külg on haagise laiuses, võtab 2 400 mm; read on siis 1 000 mm sügavused. Kolmteist rida teeb 13 000 mm ehk 26 alust, üle jääb 620 mm — neljateistkümnenda rea jaoks liiga vähe. Keeramisega paremat tulemust ei saa, sest kolm kõrvuti vajaks 3 000 mm, haagis on aga 2 480 mm lai.
Vahel näete välja käidud arvu 27. See tuleb laadimismeetrite arvutusest, mitte põrandaplaanist, ja see viib meid selleni, mis tegelikult teie arvele ilmub.
Laadimismeetrid — number, mille alusel arvet esitatakse
Maanteevedu hinnastatakse Euroopas laadimismeetrites. Üks laadimismeeter on üks jooksev meeter haagise põrandat võrdluslaiusel 2,40 m. Jagage oma põrandapind 2,40-ga ja saategi LDM-i:
- Europalett: 1,20 × 0,80 ÷ 2,40 = 0,40 LDM
- Tööstusalus: 1,20 × 1,00 ÷ 2,40 = 0,50 LDM
- Poolalus (800 × 600): 0,20 LDM
Haagis on 13,6 LDM. Jagame: 13,6 ÷ 0,40 = 34 europaletti ja 13,6 ÷ 0,50 = 27,2 tööstusalust. Sealt tulevadki 34 ja 27 — pidev põrandamudel, kus jäägiprobleemi ei ole. Päris laadimisel jäägid tekivad. Broneerimissüsteem ja koormaplaneerija jäävad omavahel alatiseks eriarvamusele.
Vedajad teisendavad LDM-i seejärel arvestuslikuks kaaluks. Üks avaldatud näide: 1 laadimismeeter võrdub 1 850 kg ja 1 m³ võrdub 333 kg, vedu arvestatakse selle järgi, kumb arvutus annab suurema tulemuse. Virnastatavaid, umbes 1,2 m kõrgusest madalamaid aluseid arvestatakse sageli poole LDM-i järgi. Kontrollige oma vedaja tingimusi — see on tariifi parameeter, mitte füüsikaseadus.
Miks see otsustab teie pakendi mõõdud
Praktiline tagajärg on järgmine. Kui teie toode vajab 1 250 mm pikkust kasti, ei mahu see enam europaleti pindalale. See ulatub üle serva, mis tähendab, et see ei sobi 2 400 mm laiusesse ritta, mis tähendab, et haagisesse mahub vähem ühikuid, mis tähendab, et iga saadetis maksab selle toote kogu eluea jooksul ühiku kohta rohkem. Viiskümmend millimeetrit konstruktsiooniotsust, mis kuhjub aastate veoarvetes.
Vastupidine kehtib samamoodi. Kavandame regulaarselt kasti 30 või 40 mm väiksemaks, et see mahuks puhtalt alusemoodulisse, ja veokulude sääst ületab pakendi hinnaerinevuse mitmekordselt. See on kõige väärtuslikum küsimus, mida enne pakendilahenduse lukustamist küsida: kas see mahub moodulisse?
Kaal ja millal see mahu üle trumpab
40-tonnine autorong tavapärase veduki ja 5 900 kg kaaluva haagisega jätab pärast teljekoormuste ja kütuse arvestamist umbes 24 tonni kasutatavat kandevõimet. 33 aluse peale teeb see enne kaalupiirini jõudmist umbes 720 kg aluse kohta, mitte mahupiirini. Kui teie toode on tihe — valandid, liitmikud, mis tahes metall —, saavad tonnid otsa ammu enne põrandapinda ning siis loeb aluse pindala vähem kui aluse tugevus ja virnastatavus.
Kui te ei ole kindel, kumb piirang teie suundadel kehtib, arvutage see enne pakendi määramist välja. See muudab vastust.
Merekonteinerid
Konteinerid on haagistest kitsamad ja sama moodulloogika kehtib, kuid nutikuseks jääb vähem ruumi. Umbes 2 350 mm sisemine laius tähendab, et kaks europaletti 1 200 mm küljega risti (2 400 mm) ei mahu — alused tuleb keerata teistpidi või tuleb leida üleulatuse varu. Just seepärast on konteinerite aluste arv meetri kohta väiksem kui haagistel ja seepärast veavad mõned eksportijad tiheda ja väärtusliku veose puhul kaupa libilehtedel või hoopis ilma alusteta.
Kui merevedu on teie peamine suund, öelge seda meile juba projekteerimise etapis. Kasti optimeerimine 13,6 m haagise jaoks ja selle optimeerimine 40-jalase konteineri jaoks ei ole sama ülesanne ning vahe on tavaliselt mitu protsenti teie aastasest veokulust.
Arvutage oma sõiduki jaoks välja kaubaaluste kalkulaatoriga →
