Liigu sisu juurde
Blogi

Ühekordne või korduskasutatav pakend: millal see end ära tasub

Ühekordne või korduskasutatav pakend: millal see end ära tasub

Korduskasutatavat pakendit esitletakse ilmselgelt parema valikuna — ostad korra, kasutad viiskümmend korda. Tegelikkuses toimib see mõnel marsruudil suurepäraselt ja teisel toob kahjumit ning vahe on etteaimatav, kui vaadata õigeid muutujaid.

Kõigepealt aus hoiatus arvude kohta

Internetist leiate enesekindlalt esitatud tasuvusnäitajaid: „korduskasutatav tasub end ära 5 kuni 20 tsükliga“, „10 kuni 40 tsüklit“, „50 kuni 70 kasutuskorda“. Otsisime nende allikaid. Ükski neist arvudest ei kanna esmast viidet, need on omavahel vastuolus ja ükski ei ütle, millised kulud on arvesse võetud.

Akadeemiline pilt on ausam ja vähem rahuldust pakkuv. 121 teadusartikli ülevaade leidis, et kuluarvutuse meetodid „erinevad teadlaste lõikes märkimisväärselt“. Kokkulepitud valemit ei ole. Igaüks, kes pakub teile universaalset tasuvusarvu, oletab.

Mis olemas on, on kindel teadmine selle kohta, millised muutujad loevad, ja see osutub kasulikumaks kui number.

Kaks muutujat, mis otsustavad

MIT-i transpordi- ja logistikakeskusega (Center for Transportation & Logistics) seotud teadlaste eelretsenseeritud mudel järjestas kogukulu tundlikkuse. Järjekorras:

  1. Kaotuste määr — domineeriv muutuja, mille mõju kasvab, kui pakend läheb kallimaks.
  2. Tagasiveo määr — kui sageli vajab tagastus eraldi tasulist sõitu. Mõju muutub tõsiseks siis, kui seda vajab rohkem kui umbes 10% tagastustest.
  3. Ostuhind — kolmandal kohal, mõlema eelmise järel.

See pingerida ongi asja praktiline tuum. Enamik korduskasutatavat pakendit kaaluvaid ettevõtteid kulutab oma aja ühikuhinna kauplemisele, mis on kolmest kõige vähem oluline.

Kaotuste aritmeetikat tasub endale selgeks teha. Kui igal reisil on sõltumatu kaotuse tõenäosus, on eeldatav reiside arv lihtsalt 1 ÷ kaotuste määr:

  • 2% kaotust reisi kohta → 50 reisi
  • 5% reisi kohta → 20 reisi
  • 10% reisi kohta → 10 reisi

Nii kannab 10-eurone kast 2% kaotuse juures reisi kohta 0,20 eurot amortiseeritud ostukulu; 10% juures kannab see 1,00 eurot. Samal ajal ei vähene tagasiveo kulu üldse. Just see kombinatsioon hävitabki kontrollimatutel eksporditeedel korduskasutuse ärimudeli.

Üks lõks: enamik avaldatud kaotusnäitajaid on aasta, mitte reisi kohta. 10% aastane kaotus kümne tsükliga aastas teeb umbes 1% reisi kohta; kahe tsükliga aastas umbes 5%. Allikad ajavad neid kahte rutiinselt segi ja vahe on viiekordne.

Päris näide päris arvudega

Kõige kasulikum avaldatud juhtum, mille leidsime, on üks akadeemiliselt uuritud Hispaania põllumajandus- ja toidusektori turustaja. Kolme varianti võrreldi protsessikulu järgi tsükli kohta:

  • Korduskasutatav plastkast: 0,21 eurot tsükli kohta
  • Ühekordne papkast: 0,61 eurot tsükli kohta
  • Renditud pooli kast: 0,74 eurot tsükli kohta

Korduskasutatav paistab kerge võiduna — kuid see arv ei sisalda tagasivedu, mis puudutab ainult korduskasutatavat varianti. Kui vedu arvesse võtta, sõltus vastus mahust: korduskasutatav võitis ainult seal, kus piirkonnas tekkis rohkem kui umbes 20 tellimust aastas. Sellest allpool oli ühekordne pakend odavam.

Esitatud põhjendust tasub mõtte poolest tsiteerida: mida sagedasemad on saadetised, seda lihtsam on kaste kontrolli all hoida. Väike sagedus tähendab pikka seisuaega, halba nähtavust ja suuremaid kaotusi.

Selle põhjal ümberoptimeerimise tulemus oli pakendi- ja jaotuskulude 19% vähenemine ning süsinikujalajälje 31% vähenemine. Tähelepanuväärne on see, et vastus ei olnud „kasutage korduskasutatavat kõikjal“ — vastus oli korduskasutatav 15 piirkonnas ja ühekordne 21 piirkonnas.

Millal ühekordne on õige vastus

Avaldatud uuringud ja pikaajaline praktika on tingimustes ühel meelel:

  • Pikad veolõigud. Üks eelretsenseeritud uuring järeldas otsesõnu, et suurte veokulude korral võib ühekordne pakend olla majanduslikult parem valik — ja et tühjade tagastamise heide võib kaaluda üles ka keskkonnaeelise.
  • Harvad saadetised ühte sihtkohta, ülalkirjeldatud kontrollipõhjustel.
  • Tasakaalustamata vood, kus tagasivedu ei ole millegagi täita.
  • Kaubasaajaga puudub suhe, mis muudaks tagastused sissenõutavaks. Korduskasutussüsteem on logistikakokkulepe, mitte pakendiost.
  • Tugev hooajalisus, mis sunnib teid omama tipuks piisavalt pakendit, samal ajal kui see ülejäänud aasta jõude seisab.
  • Pesunõuded, mis lisavad tsükli kohta kulu, mida ühekordsel pakendil kunagi ei teki.

Vastupidi, klassikalised tingimused, mis soosivad korduskasutust, on lühikesed tagastusvahemaad odava tagasiveoga, ühtlane nõudlus, vähene või olematu puhastusvajadus, pikk kasutusiga ning võrreldavad sisse- ja väljaminevad vood.

Kaks punkti just puitpakendi kohta

Esiteks tõeline regulatiivne eelis: ISPM 15 kohaselt ei vaja töödeldud ja märgistatud üksus, mida ei ole remonditud ega muudetud, kogu oma kasutusea jooksul uut töötlust ega uut märgist. Puitkast võib aastaid liikuda oma esialgse märgisega. Korduskasutataval puitpakendil ei ole korduvat töötluskulu.

Teiseks, parandatavus muudab kaotuste arvutust. Kahjustatud plastkast lahkub pargist; kahjustatud puitkast parandatakse ja see naaseb sinna. ISPM 15 remondireeglite kohaselt saate asendada kuni umbes kolmandiku osadest ja hoida üksuse kasutuses ning vineerist asendusplaate võib kasutada ilma töötluseta, sest need on nõuetest vabastatud töödeldud puidumaterjal.

Ka alusekraed väärivad siin mainimist: kuna need panevad lamedaks kokku ja säästavad üle 80% tagastusmahust, lahendavad need kõige suurema kuluteguri — tagasiveo — paremini kui jäigad kastid.

Kuidas tegelikult otsustada

Valemi asemel töötage läbi järgmine:

  1. Milline on kaotuste määr reisi kohta sellel marsruudil — mitte aasta kohta? Kui te ei tea, on see teie esimene ülesanne ja vastus kas tapab või kinnitab idee sageli juba iseenesest.
  2. Kui suur osa tagastustest vajab eraldi tasulist sõitu, selle asemel et sõita olemasoleva tagasiveoga kaasa?
  3. Mitu tsüklit aastas iga üksus läbib? See määrab, kui palju pakendit peate omama.
  4. Kui palju maksab tsükkel puhastuses, kontrollis ja remondis?
  5. Kui palju suurendab hooajalisus vajalikku pakendiparki?

Üks metoodiline märkus ühelt pakendivaldkonna teadlaselt, mida tasub edasi anda: hinnake seda tasuvusaja asemel nüüdispuhasväärtuse alusel. Tasuvusaeg kipub kasu oluliselt alahindama, sest see eirab kõike, mis toimub pärast tasuvuspunkti.

Kui soovite selle konkreetse marsruudi jaoks läbi töötada, öelge meile marsruut, sagedus, mahud ja see, mis tühjadega täna juhtub. Aitame teil meelsamini jõuda järelduseni, et sellel marsruudil sobib ühekordne pakend, kui müüa teile korduskasutussüsteemi, mis vaikselt raha kaotab.

Korduma kippuvad küsimused

01

Millal tasub korduvkasutatav pakend end ära?

Kui kaod reisi kohta on väikesed ja tagastus toimub olemasolevate vedude käigus. Need kaks muutujat otsustavad rohkem kui ükski „tasub end ära N tsükli järel“ valem.

02

Millal on ühekordne pakend parem valik?

Pikkadel marsruutidel, kus tagasivedu on kallis, ja seal, kus tühjade pakendite tagasiveo heitkogused ületavad saadava kasu.

03

Kas korduvkasutatavat puitpakendit tuleb iga kord töödelda?

Ei. ISPM 15 järgi säilitab töödeldud ja märgistatud üksus, mida ei ole remonditud ega muudetud, oma märgise kogu kasutusaja jooksul.

Kas vajate teie veose järgi valmistatud transpordipakendit?

Saatke meile mõõdud, joonis või foto veosest. Saadame teile hinnapakkumise ja tootmisaja.

Küsi pakkumist